On teisipäeva hommik: oled juba varakult tööle tulnud ja plaanid on paigas. Peale väikest kohvipausi tead, mis on su tänased ülesanded ja tunned end rahulolevana, sest kõik liigub eesmärgipäraselt. Alustad olulise raporti kirjutamisega, kui äkki astub sinu laua juurde kolleeg teisest osakonnast.
“Kuule, meil on probleem. Klient vajab kiiret lahendust ja mul on vaja sinu abi. See on tõesti oluline, et mulle selle analüüsi kahe tunniga ära teed,” ütleb ta ja jääb sulle pikisilmi otsa vaatama lootes, et mõistad tema pakilisust.
Sinu peas hakkab nüüd jooksma kiire mõtete laviin: see polnud sinu plaanides, see segab sinu töövoogu, see tähendab, et pead oma ülesanded ümber korraldama, võimalik, et jääd täna kauemaks (aga lubasid juba kodustele, et jõuad õigeks ajaks). Mida selles olukorras teed? Ärritud, tunned jõuetuna, vaidled närviliselt vastu, kirud klienti? Või võtad hetke, keskendud lahendusele, paned paika prioriteedid, hoiad rahulikku meelt? Äkki ütled hoopis kolleegile “ei?”
Just see on hetk, kus mängu tuleb vaimne vastupidavus – aksepteerida, jääda rahulikuks, kiiresti kohaneda ja leida parim võimalik lahendus ka siis, kui see tähendab “EI” ütlemist.
Millest koosneb vaimne vastupidavus?
Vastupidavus (eng resilience) tähendab justkui oskust “tõusta taas, kui sind on tagasi lükatud.” Vaimne (eng mental) tähendab meie emotsionaalset, psühholoogilist ja sotsiaalset heaolu. Vaimne vastupidavus on nagu muskel – see areneb ja kasvab siis, kui me seda treenime. Seejuures on mitu olulist komponenti, mida arvesse võtta:
Püsivus – oskus mitte loobuda, isegi kui asjad ei lähe plaanipäraselt
Paindlikkus – võime kohaneda muutustega ja leida uusi lahendusi (võimalusi)
Emotsionaalne regulatsioon – oskus juhtida oma tundeid, mitte lasta neil ennast juhtida
Eneseusk – teadmine, et suudad raskustega toime tulla
Tähenduse leidmine – võime keerukustest õppida ja kasvada
Miks on vaimne vastupidavus tööl nii oluline?
Töökeskkonnas põrkame sageli kokku erinevate väljakutsetega – muutuvad prioriteedid, pingelised tähtajad, keerulised kliendid ja ootamatud probleemid.
Vaimne vastupidavus aitab meil:
Paremini toime tulla stressiga – kui suudame oma emotsioone mõista ja neid juhtida, teeme paremaid valikuid ja hoiame koostööd
Muutustega kiiremini kohaneda – paindlik mõtteviis võimaldab leida rohkem valikuid, mis vähendab tõenäosust negatiivsesse kinni jääda
Tunda suuremat rahulolu oma tööga ja oma eluga tervikult – ka keerulistes olukordades on võimalik leida motivatsioon ja tähendus
Tõsta oma efektiivsust ja tulemuslikkust – vähem muretsemist ja rohkem tegutsemist tähendab suuremat produktiivsust
Luua paremaid suhteid meeskonnas – emotsionaalne regulatsioon aitab meil suhelda tasakaalukalt ja toetada selleläbi teisi meeskonnaliikmeid
| Tugev vaimne vastupidavus | Madal vaimne vastupidavus |
|---|---|
| Kiire kohanemine muutustega ja takistustest õppimine | Muutuste ees abituna tundmine, probleemidele keskendumine |
| Suudab stressiolukorras rahulikuks jääda ja lahendusi leida | Laseb stressil end halvata, jääb muretsema |
| Oskab emotsioone teadvustada, juhtida ja reageerib vähem impulsiivselt | Ärritub kiiresti või loobub kergesti, kõrgem ärevus |
| Omab tugevat eneseusku ja püsib distsiplineeritud ka keerukustes | Kahtleb endas ja tunneb sageli hirmu läbikukkumise ees |
| Oskab tagasilööke analüüsida ja neist õppida | Näeb tagasilööke kui ebaõnnestumist, mitte õpikogemust |
| Suhtleb tasakaalukalt ja loob tugevaid suhteid meeskonnas | Tunneb end kergesti solvatuna ja väldib keerulisi vestlusi |
Kuidas treenida vaimse vastupidavuse musklit?
Küllap tundsid ennast ülemist tabelit sirvides ja mõtiskledes ära mõlema poole pealt ja see ongi täitsa okei. Mida rohkem oled teadlik iseendast, seda fokusseeritumalt saad treenida oma vaimse vastupidavuse musklit. Otsi üles need enda kohad, kus tahaksid olla vastupidavam. Siin on sulle mõned harjutused, mida igapäevaelus rakendada saab, neid on aga küll ja küll veel. Idee ei ole kõiki korraga võtta ja tegema asuda – vali 1, mida katsetada ja vaata, kuidas see sulle mõjub.
- Muuda perspektiivi – järgmine kord, kui miski valesti läheb, küsi endalt: “Mis on see 1 asi, mida ma sellest õppida saan?”
- Hinga sügavalt, päriselt – kui tunned pinget, tee teadlikult 5 sügavat hingetõmmet või loe tagurpidi numbreid 15st 1ni. See aitab rahuneda ja taas selgemalt mõelda.
- Treeni tänulikkust – leia kolm asja igast päevast, mille eest tänulik oled. See aitab hoida positiivsust ka keerulistes olukordades. Kirjuta need kolm asja igal õhtul märkmikusse. Vaata neile aeg-ajalt tagasi – mida märkad ja tunned?
- Sea endale väikesed väljakutsed – tee iga päev midagi, mis sunnib sind mugavustsoonist välja astuma. Näiteks tee kellegile kompliment või ütle üks lause rohkem, kui sa seda tavapäraselt teed.
- Hoia oma keha tervena – füüsiline tervis ja vaimne vastupidavus on tihedalt seotud. Piisav uni, liikumine ja tasakaalustatud toitumine aitavad paremini stressiga toime tulla.
- Õpi lõdvestuma – meditatsioon, jooga või lihtne jalutuskäik looduses aitavad närvisüsteemil taastuda.
- Harjuta enesekaastunnet – ära ole enda vastu liiga karm, kui asjad ei lähe ideaalselt. Õpi endale andestama.
- Püstita realistlikud eesmärgid – selged ja saavutatavad eesmärgid aitavad hoida fookust ning vähendavad stressi.
- Hoia ühendust toetavate inimestega – sotsiaalne tugi aitab keerulistes olukordades hakkama saada.
- Harjuta lahendustele orienteeritud mõtlemist – selle asemel, et takerduda probleemidesse, küsi endalt: “Mis on järgmine samm, mida mina saan teha?”
Mida sa siit nimekirjast juba teed? Mis on see üks asi, mida juurde võtad?
Vaimne vastupidavus ei ole midagi, mis on vaid vähestele kaasa antud – see on oskus, mida saab ja tasub arendada. Kui treenid seda teadlikult iga päev, muutud paindlikumaks, rahulikumaks ja võimekamaks, et tulla toime elu väikeste ja suurte väljakutsete ja ootamatustega. Nii nagu füüsilise vormi parandamiseks tuleb regulaarselt harjutada, nõuab ka vaimse vastupidavuse kasvatamine järjepidevust. Alusta väikestest sammudest ja märka, kuidas see tasapisi sinu elukvaliteeti muudab!